Hawking: Inimestel on jäänud Maal elada veel 1000 aastat.

Inimkond peaks jätkama kosmoseuuringuid, kuna kell tiksub armutult. USS Enterprise

Briti füüsik Stephen Hawking ilmutas oma Los Angeles’es Cedars-Sinai Meditsiinikeskuses esitatud ettekandes, et inimesed peaksid Maalt lahkuma enne järgmise aastatuhande lõppu, sest ellujäämine peale seda tärminit pole tõenäoliselt võimalik.

Ja meie arvasime, et PC turulangus on halb uudis.

71-aastase füüsiku arvates tuleks inimestel jätkuvalt kosmosesse pürgida, et tagada inimkonna tulevik. „Me ei suuda oma hapralt planeedilt põgenemata järgmiseks tuhandeks aastaks ellu jääda,“ rääkis ta arstidest, õdedest ning töötajatest koosnevale publikule.

Seda on lihtsam öelda kui teha, vähemalt praegu. Inimene pidi plaanide kohaselt Marsi pinnale astuma 2015.-ks aastaks, ehitades esialgu ISS kosmosejaama ning koostades hiljem avakosmoses kosmoselaeva. Asjade seis on paraku hetkel selline, et ükski inimene pole isegi Kuule naasnud alates eelmise sajandi seitsmekümnendate algusest. Ühendriikide Shuttle’ite laevastik on ametlikult pensionile saadetud ning esimene NASA poolt ehitatud kosmoselaeva, Multifunktsionaalse Meeskonnasõiduki Orion, mehitatud missioon ei leia aset enne 2020.-ndat aastat.

Hetkel on põhiliseks „taksoks“ ISS’le venelaste neljanda generatsiooni Sojuz, mis on põhiliseks „bussiks“ Maalt lahkumiseks ning sinna naasmiseks aastast 2003. Teadete kohaselt sõlmis NASA 2011. aasta märtsis Vene Kosmoseagentuuriga lepingu kosmosejaama 12-ne reisi korraldamise osas kogumaksumusega 753 miljonit dollarit või 63 miljonit reisija kohta. See katab Ameerika astronautide vajadused aastani 2015. NASA sihiks on toetuda erasektorile läbi Commercial Orbital Trasportation Services (COTS) programmi.

Loomulikult tundub viidates Hawking’i kommentaarile, et inimestel on ettevõtmiste koondamiseks ning Star Trek’i stiilis teistele planeetidele hargnemiseks aega jalaga segada, vähemalt 987 aastat. Vahepeal tegi Hawking ekskursiooni Cedars-Sinai Meditsiinikeskuse tüvirakkude laborisse, mis on keskendunud Lou-Gehrig’i tõve aeglustamisele. Hawking’il diagnoositi neuroloogiline häire 50 aastat tagasi, kui ta oli Cambridge’i Ülikooli tudeng ning ta on suutnud elus püsida kauem kui enamik eelnimetatud haigust põdevaid inimesi.

Hawking rääkis oma ettekande ajal, et kui talle esmakordselt diagnoos pandi, langes ta sügavasse depressiooni ja ei näinud ühtegi põhjust, miks lõpetada doktorantuur. Siiski jätkas ta oma õpinguid hoolimata haigusest.

„Mõistes Universumi toimimist, omate tema üle teatud kontrolli,“ ütles ta.

Originaalartikkel tomshardware’s.

Artikli autor Kevin Parrish, allikas Huffington Post.

Tõlge OÜ Megetor.

   
© OÜ Megetor @ 2017